407 KARAATI

Lõpp

14. mai alustasin aeglaste süsivesikute dieediga ja 16. mai täpselt kell 5 otsustasin selle dieedi lõpetada :D Kõik see aeg, mis sinna vahepeale jäi, olin ma stressis, kurb, motivatsioonitu ja ma ei tea mida kõike veel! Aga niipea kui oli võtnud vastu otsuse see dieet lõpetada ja ma endale ühepajatoidu + magusa kohupiimakreemi sisse kühveldasin, läks mu tuju paaaalju paremaks ja elu ilusamaks! Üleüldse mõtlesin, et pean kogu selle jama lõpetama. Ma ei pane endale enam mingeid kohustusi peale, et mis ajaks kui palju ma pean maha võtma ja ilmselt ei pea seda blogi ka enam edasi. Otsustasin, et võütan asja vabalt- jälgin oma toitumist edasi, kuid võib-olla luban endale natuke rohkem ja loomulikult teen trenni ja liigun juurde. Mingit kaalunumbrit enam taga ajama ei hakka.

Point on selles, et … ma olen praegu oma kehaga juba täitsa rahul- ma pole kunagi varem nii sale olnud kui praegu. Eile tegin “patupäeva”- sõin kõike mida hing ihaldas- saiakesi, jäätist jne, täna hommikul ärgates tundsin end oma kehas suurepäraselt. Ei olnud mingit “pekise naise” tunnet, vaatasin vaid oma keha peegli ees ja mõtlesin- vau! Tunnen, kuidas mul see kaalustress aina väheneb ja väheneb. Ma ei taha, et tervislik toitumine oleks mingi kohustus, vaid et see oleks tavaline elu osa. Kavatsen elada oma normaalset elu edasi, ilma stressamata, ilma põdemiseta…

Ma ei ütle, et ma siia enam üldse ei kirjuta. Kui tuleb mingeid mõtteid tervisliku eluviisiga seoses, siis vast ikka… Aga mitte enam sellisel eesmärgil kui ma seda blogi alles alustasin.

Olen rõõmus ja rahul… Näen juba välja täitsa nagu 407 karaati ;)

Nonii, pikalt pole siia kirjutanud, aga ei, ma pole mitte kuskile ära kadunud :) Tervislikule eluviisile on küll pikemat sorti paus sisse jäänud, sest lihtsalt reaalselt pole olnud aega sellega tegeleda ja mis seal salata, vahepeal lasin rihma päris lõdvaks ka. Koolistress ja 24/7 arvuti taga istumist on mulle toonud ühe lisakilo- täna hommikune kaal oli 70,6 kg. Olen natuke pettunud küll, sest suvi ju kohe ukse taga, aga ma pole ikka veel oma eesmärki saavutanud. Ilmselgelt juuniks ma oma kaalu 67kg peale ei saa, aga ehk oma lõpetamiseks, mis hmmmm millalgi juuni teises pooles toimub?:P Kuna minu varasem meetod kaalu langetamiseks oli üsna aeglane, siis nüüd proovin natuke midagi teistsugust- aeglaste süsivesikute dieet (http://www.lihtnedieet.net/). Ma pole kunagi varem dieeti pidanud, sest need tavaliselt piiravad toidu koguseid ja tühja kõhtu ma lihtsalt ei kannata. See dieet aga lubab põhimõtteliselt süüa nii palju kui tahad, kuid ainult teatud toiduaineid. Selle dieediga tuleb mu tavaliste söömisharjumuste sisse vaid mõni üksik muudatus- pean loobuma oma suurest armastusest hommikupudrust (“vabal päeval” on see kindlalt menüüs:), aga ka puuviljadest (see pole väga hull asi, sest viimasel ajal on need kuidagi iseenesest mu menüüst juba välja jäänud). Sisse toon oad, mida ma varem ise toiduvalmistamiseks mitte kunagi ei kasutanud. Menüüsse jätan pähklid, et häid rasvu ikka edasi saada, aga ka kodujuustu, mida selle lehekülje autori sõnul on lubatud süüa.

Täna siis ongi selle dieedi esimene päev. Hommikuks sõin omletti valgete ubade ja šampinjonidega. Olin algul veits skeptiline omleti suhtes, sest erinevalt vist kõikidest teistest inimestest omlett minu kõhtu väga ei täida, kuid noh, sai vist ikka kõhu täis küll. Eks see ole näha, kui kaua kõhu tühjaks minemisega läheb. Lõunaks kavatsen teha chilli con carnet… ilmselt söön seda ka õhtul ja kõige viimaseks söögikorraks jätan kodujuustu juurikatega.

Kui selline menüü mulle vastumeelseks muutub, siis ega ma ei hakka ennast piinama ka, et seda jätkata. Proovin esmalt nädalakese ja siis vaatab edasi.

Patt

Täna hommikul just mõtlesin, et mul pole ikka väga ammu magusaisu olnud. Või noh eks mingil määral ikka on olnud ja olen seda kustutanud väikese šokolaadiga, aga seda juhtub väga harva. Kui ma jaanuaris kaalulangetamisega alustasin, siis vaevas mind igal õhtul magusanälg, mida kustutasin riisileivakesega, millele panin natuke kondentspiima ja raputasin peale kaneeli… ja nii igal õhtul, kuni lõpuks ma lihtsalt hakkasin ignoreerima seda õhtust magusaisu. Alates sellest ajast, kui ma alustasin selle blogiga (märtsi keskel), pole mul sellist õhtust magusaisu olnud ja ma isegi ei tea miks. Võib-olla ehk seepärast, et hakkasin ka rohkem kasulikke rasvasid sööma. Üleüldse pole mul olnud pikka aega mitte mingit patustamise isu ja olen külalltki puhtalt söönud. AGA… täna õhtul tabas mind tagasilöök. Olin juba oma viimase söögikorra ära söönud, kui mul tekkis suuuur magusaisu. Mul kodus pole absoluutselt magusat ja ma mõtlesin üsna kaua selle üle, kas minna poodi magusa järgi või ei. Ja ma läksin! :D Tagasi koju jõudsin kolme saiakese ja väikse Geisha šokolaadiga, mis muidugi kõik ära sõin. Nälg sai rahuldatud, aga no väike süümekas ikka, kuid õnneks siiski mitte midagi hullu, sest ma tean, et ma olen juba päris pikka aega korralikult toitunud ja kuna praegu on mu elus väga väsitav aeg, siis see patustamine oli samas ka nagu auhind, et ma üldse vastu olen pidanud. Trenni olen jõudnud väga vähe teha, aga seda vaid ajapuudusest. 10 päeva veel ja siis on mu lõputööga ühel pool ja ma saan jälle ka liikumisele rohkem rõhku pöörata. Mu soovkaaluni on jäänud ju vaid 3 kg. Ilmselt juuniks seda alla ei saa, sest no tuleb ikka asja realistlikult võtta, aga lõpetamiseks ehk küll ;) Kahju on vaid sellest, et ma ei saa homme hommikul mõnusalt tühja ja saleda kõhuga üles ärgata (need hommikud on alati positiivseks motivatsiooni laksuks tervisliku eluviisiga jätkamiseks), aga no eks see jääb siis kõikideks järgnevateks hommikuteks :P

Noojah täna näitas kaal juba kilo rohkem. Paar päeva tagasi algas minu elus selline ainult arvuti taga istuv periood (oma lõputööga seoses) ja mis kestab selliselt edasi järmised 2 nädalat. Mitte just eriti soodsad tingimused tervisliku eluviisi koha pealt, aga üritan ikka aeg-ajalt trenni teha ja korralikult toituda. Kui ma kilosid ei kaota, siis vähemalt loodan, et midagi rohkem juurde ei tule.

Täna oli veidi vabam päev ja kasutsin seda imeilusat ilma ära ning läksin jooksma. See oli tõeline eneseületamine, sest mulle tegelikult absoluutselt ei meeldi jooksmine. Varem ei meeldinud seepärast, et mu säärelihased hakkasid kohe alguses valusalt tunda andma (isegi kui olin üritanud end jooksma harjutada, aga tulemuseks oli ikka alati säärevalu). Nüüd olen aga tänu hüppenöörile sellest probleemist jagu saanud, kuid kuna loodus ei salli tühja kohta, siis täna asendus see kohe teise probleemiga- igav hakkas!! :D Iseenesest oli see väga mõnus, et ma tõesti jaksasin joosta ja midagi ei hakanud valutama, aga kahjuks siiski ma ei nautinud seda. Küll oli häda see, et mul polnud kuskile panna oma telefoni ja koduvõtmeid panna ning pidin neid käes hoidma + teises käes MP3 mängija, aga ka see ei aidanud kaasa, et ma kohe alguses ojja ühe jalga astusin :D Ma arvan, et pigem jään ma hüppenööi juurde, aga kui tõesti väljas on väga ilus ilm ja lihtsalt kisub õue, siis lähen jooksma. Kuid enne seda laen MP3-e mingeid huvitavamaid lugusid täis, mida ma pole varem juba 100 korda kuulanud… vb siis ei hakka igav ka :P

69,6 kg

Lõpuks ometi olen sisenenud “kuue-ringi” ehk siis tänane kaal oli 69,6 kg (-0,5 kg nädalaga). Olen väga õnnelik ja rahul, aga päris eufooriasse ka ei satu, sest kaal võib vabalt kilokese kõikuda ja homme näiteks hoopis 70,6 kg näidata. Siiski-siiski, motivatsiooni jagub. Aga jah, tore, et kaal siiski langeb, sest enda arvates söön ma niiii palju koguaeg. Pidevalt pean poes varusid täiendama ja kahjuks see tervislik toitumine rahakotile just kõige soodsam pole :( Tahtsin köögikaalu endale hankida, et lõppude lõpuks selguks, kui palju kaloreid ma siis päevas sisse söön, aga Euronicsis vaatasin, et elektroonilised kaalud on ~22 eurot ja sellist raha ma kahjuks välja käia ei saa, sest pean arvestama ka kookosrasvaga, mis on üsna kallis väljaminek ja mida kulub mul päris palju. Peale selle on tunne, et varsti pole enam midagi selga panna, sest pooled asjad lotendavad seljas, aga garderoobi välja vahetamiseks on mul veel vähem raha :D Oeh pole head ilma halvata (ja vastupidi), aga loomulikult olen pigem saledam kui et igatsen mingisuguseid riidenartse taga.

Viimasel ajal on minu lemmikumaks päeva osaks kujunenud hommik. Varem oli selleks õhtu, sest tegelikult olen pigem öise eluviisiga ja kõiki asjalikke tegevusi teengi ainult õhtuti. Eks see ole praegu ka nii, aga nüüd iga kord kui magama lähen, siis soovin, et oh oleks juba hommik käes! Sest- praegu on minu elus periood, kus ma saan pidada pikki hommikuid ja ma lihtsalt jumaldan seda, kui ma saan panna hommikul televiisori mängima ja sealt tuleb Terevisioon, kus saab päeva tähtsaimad uudised kätte, seejärel hakkan putru ja kohvi keetma ning kui need valmis, siis saan putru sööma hakata ja samal ajal tsekin arvutis kõik olulisemad netileheküljed läbi. Ja veel kohv- mmmm ma tõesti armastan kohvi juua! Kui need tegevused tehtud, siis lihtsalt kulgen vaikselt edasi ja võib-olla hakkan mingi aeg asjalikuks ka :D

Täna tegin natuke teisiti- enne kui ma üldse hommikusööki tegema hakkasin, panin hoopis õueriided selga ja tegin 30-minutilise jalutuskäigu. Õnneks täna hommikune ilm oli täitsa päikesepaisteline ehkki külm tuul kriipis nägu. Jalutuskäigu tegin seepärast, et kuna tõhja kõhuga hommikune trenn minu jaoks ei sobi, siis 30 minutit jalutamist ei tohiks küll paha teha. Samas aga ma ei saa väita, et ma seda jalutuskäiku väga nautinud oleks, sest ma olen hommikuti ikka päris uimane. Siiski üritan seda tegema hakata vähemalt 3 korda nädalas ja ehk soojemate ilmade tulekuga muutub see veidi nauditavamaks. Järgmine kord võtan kindlasti klapid kaasa, sest muidu jäängi ainult kella jälgima, millal 30 minti läbi saab :P

Muuseas, tunnen end oma kehas juba täitsa hästi. Kuigi eilne aeroobika mulle kohe üldse ei meeldinud (tüdimus tuli peale, sest kava oli väga üksluine seekord), siis ennast peeglist vaadata oli täitsa kena. Kui vaid need käed mul ometigi kokku tõmbuksid! Need tunduvad mulle endiselt hiiglaslikena. Elame-näeme…

Kookos-kookos

Minu uus lemmik ilunipp- kookosõli (rafineerimata, extra virgin). Ostsin enda oma Kaubamaja toiduosakonnast, suur purk, maksis ~20 eurot.

Miks ta on mu lemmik? - sest ta on imeline igas mõttes! Kõige parem rasv toidu praadimiseks, hea niisama söömiseks, juuksemaskiks, nahale määrimiseks, meigi maha võtmiseks… no kõigeks super! Kes ei ole sellest veel midagi kuulnud, siis soovitan internetist uurida, seal küllaga infot kookosõli kohta. Nüüd ma tean, et edaspidi ei osta ma enam mitte mingeid kehakreeme või juuksemaske, sest kookosõli asendab seda kõike. Kookosõli on samuti hea ilusa päevituse saavutamiseks ;) Kui ma olen pidanud mitmeks päevaks kodust ära minema, siis asjade pakkimisel on alati olnud probleem see, et igasuguseid kreemipotsikuid on nii palju ja vahel ei taha kõik kotti ära mahtuda. Nüüd võtan lihtsalt purgi kookosrasva kaasa ja kõik mured lahendatud, eriti hea variant veel soojale maale reisides ;)

Kui seespidisest tarbimisest rääkida, siis üldiselt soovitatakse süüa 3-4 supilusikatäit kookosrasva päevas, kuid mitte kohe alguses, vaid tasa ja targu end harjutada. Mina olen praegu lisanud 1 tl rasva hommikukohvi sisse (annab mõnusa kookosmaitse kohvile juurde), 1 tl rasva praadimiseks ja vahel ka õhtul niisama 1 tl suust sisse. Lõhnab hästi, maitseb hästi, kõik on hästi :)

Ja veel- samuti võib kookoshelbeid igasugustele toitudele lisada, annab sama tulemuse.

-1,2 kg

Mõnda aega tundus, et mu kaal ei kavatsegi enam alla minna, aga täna tabas mind positiivne üllatus ja hommikune kaal näitas numbrit 70,1 kg ehk võrreldes 24. märtsiga olen alla võtnud -1,2 kg. Üllatunud olen seepärast, et ma pole peaaegu üldse jõudnud trenni teha ja söömine on olnud väga ebakorrapärane. Kiirel ajal on see hea, et on vähem aega söögile ja üleüldse enda kaalule mõelda. Vahepeal mulle tõesti tundus, et mõtlen kaalulangetamise peale liiga palju ja kuna soetasin endale kaalu, siis muutusin ma “sarikaalujaks” ja käisin kaalul iga päev. Kaalunumber väiksemaks ei läinud, pigem isegi natuke tõusis ja see tekitas stressi. Nii et need targad, kes soovitavad kaaluda kord nädalas, on ikka tõesti targad. Edaspidi peidan kaalu silme eest ära, et vältida “kaalustressi” tekkimist.

Ja nüüd on motivatsiooni veeeeel rohkem pingutada, et näeksin selle number 6-ga algava kaalunumbri ära :) Seda nägin viimati 5 aastat tagasi, kui olin 17 ja pärast suurt pidu oli hommikul nii halb, et oksendasin sisikonna välja ning kaalule astudes vilksatas number 69 :D Sellised kenad mälestused siis mu nooruspõlvest…

Minu eesmärgini on jäänud veel -3,1 kg.

Eelmine nädal läks trenni mõttes täiesti metsa- hüppenööriga hüppasin vaid ühel päeval ja korra käisin ka ujumas. Nii kiire oli kogu aeg, et rohkem lihtsalt ei jõudnud. See nädal üritaks 5 trennipäeva täis saada. Paus hüppenööritamises andis aga tegelikult väga positiivse tulemuse. Nimelt, eelmisel nädalal tegin trenni iga päev ja säärelihasevalu oli samuti igapäevane. Kui olin eelmisel õhtul hüppenööriga hüpanud, siis järgmisel hommikul komberdasin valutavate säärte tõttu väga vaevaliselt voodist välja. Ise mõtlesin, et küll see harjumise asi on, aga ei olnud, oleksin juba ammu pidanud säärtele puhkust andma! 4 päeva jäi hüppamisele vahele ja kui ma siis lõpuks hüppama hakkasin, siis tundsin kohe, et energiat on palju rohkem- jõudsin kauem hüpata ja sääred ei teinud valu enam. Ka järgmine hommik oli täiesti lihasevaluta! Täna on mul 2 tundi aeroobikat, mida juba väga-väga ootan ja siis ülejäänud päevadel teen kodust trenni vastavalt enesetundele- säärelihaseid ma igatahes enam piinama ei hakka.